JALUTUSKÄIK KUNINGALINNAS

During your stay in Poltsamaa, you will meet plenty of friendly locals. Play a round of mobile casino for Canadians games with them.

Põltsamaa on kaunis väikelinn Eesti keskel Tallinn-Tartu ja Mustvee-Võhma maanteede ristil. Kunagi kuningalinnana kuulsust kogunud asulas elab praegu ligikaudu 5000 inimest. Tööandjatena on tuntud AS Põltsamaa Felix ja E-PIIM, aga ka metalli-, puidu- ja õmblusettevõtted. Kesklinn hävis II maailmasõjas ja nii avanevad linna keskel romantilised vaated kärestikulisele jõele ja võib end hästi tunda parkides ning roosisaarel. Enamik põltsamaalastest elab oma majas keset ilusat aeda, seetõttu on lisaks järgnevalt pakutavale marsruudile Põltsamaal igal pool huvitav jalutada.

  1. Linnus

    1272. aastal rajatud ringmüürkastelli konvendihoone ehitati 1770-ndatel aastatel ümber suursuguseks rokokoopaleeks. 1941. a. jättis sõjatuli alles vaid kivimüürid. Müüriga piiratud õu on suurepärane vabaõhuürituste koht.

    Muuseum

    1997. a. asutatud muuseum asub linnuseõuel endises laohoones ning tutvustab lossi ja kogu piirkonna ajalugu.EELK Põltsamaa Niguliste kirik

    1632. a. rajati luteri kirik lossi juurde vanadele müüridele, 18. sajandil sai kasutuks muutunud suurtükitornist kiriku kooriruum. Kirik põles 1941. a. ning on esimene nõukogudeaegses Eestis taastatud kirik (1952). Kirikus on endise Tartu Ülikooli kiriku sisustus. Orel on Viljandi Jaani kirikust.

    Kunstiäri

    Ethel Hakkaja asutatud kunstiäri pakub suveniire ning kunstikool kunstiharidust lastele ja ka täiskasvanuile.

    Veinikelder

    1920. a. alates on Põltsamaal veine toodetud. Nüüd AS Põltsamaa Felixi nime kandvas tehases valminud 14 veini pakutakse linnuse õuel asuvas veinikeldris.

  2. Saunasaar

    Saarele olla Katariina II jaoks saun ehitatud; see võib küll nii olla, sest Põltsamaal elas mõnda aega tema poeg Aleksei Bobrinski. Praegu on saarel Põltsamaa Jahimeeste Seltsi maja.

  3. Lossipark

    Rootsiajal on siin olnud mõisa hooned, praegu metsapark. 18. sajandil nimetati park lossiproua järgi Aurorasaluks.

    K. A. Hermanni mälestussammas

    Lossipargis asub 1935. a. Alfred Zolk-Leiuse valmistatud pronksbüst linna lähedalt Võhmanõmmelt pärit kuulsa kirja- ja muusikamehe Karl August Hermanni auks.

    Vürst Gagarini kaseallee

    Lossipargi peaallee jätkub väljaspool parki kasepuiesteena, mis suundub Kaarlimõisa. Puiestee on rajatud hiljemalt 1870-ndatel aastatel, mil loss kuulus krahv Bobrinski tütre vürstinna Maria Gagarina perele.

  4. Postijaam

    Jaama ja Lossi tänava nurgal on endine postijaama hoone.

    I Eesti lipu sünnimaja

    Teisel pool jõge paistab heleroheline maja, kus asus luteriusu kihelkonnakool. Selles majas õmbles koolijuhataja tütar Emilie Beermann 1884. a. kevadel esimese sinimustvalge lipu, mille hoidja Otepääl lipu õnnistamisel oli Emilie vend Christoph.Samas koolis töötas abiõpetajana Eduard Bornhöhe ning kirjutas 17-aastasena oma esimese ajaloolise jutustuse “Tasuja”. Koolijuhataja enda – Gustav Heinrich Beermanni – juhatusel ehitati Tallinnas Kaarli kirik, Tartus Peetri kirik ning veel mõned väiksemad maapiirkondades; tema ehitatud on ka Põltsamaa kivisillad.

  5. EAÕ Pühavaimu kirik

    1895. a. valminud imposantne maakivihoone, milles tegutseb väikesearvuline kogudus. Õigeusu kogudus ostis endale suure krundi, millele mahtus ka kihelkonnakool – hilisem haigla.

    Saunasild

    Silla otsa juures Gutmani 1925. a. ehitatud saun. Sillalt avaneb vaade kärestikulisele Põltsamaa jõele.

  6. Kördiööbiku park

    Suhteliselt uus park, mis sai nime pargi servas asuva kooli järgi.

    Endine Kodutööstuskool

    Maja ehitati kihelkonnakooli jaoks, 1927. a. alates töötas siin rahvasuus kördiööbikute kooliks nimetatud täienduskool tütarlastele: Põltsamaa Kodutööstuskool. Tüdrukud keetsid körti (öeldakse ka: õmblesid körte) ja laulsid nagu ööbikud. Praegu on hoones pagariäri.

  7. Kultuurikeskus

    1960-ndate algul ehitati kolmes rajoonikeskuses: Põltsamaal, Jõgeval ja Mustvees ühesugused agro-zoo-propaganda keskused – sisu poolest kultuurimajad, hoone renoveeriti 1999. a.

  8. Kirikla

    Kirikumõisa keskus, nõukogude ajal oli majas haigla, 1994. a. alates on see jälle koguduse kasutuses.

    Õpetaja sild

    Teise nimega Kohtumaja sild, sest silla teise otsa juures oli kunagises saksa klubis 1920-ndatest 1983. aastani kohtumaja.

  9. Kiisamaur

    Väike kosk kirikla- ja roosisaare vahel, üks romantiline kohake. Isegi sel väikesel paisul on olnud kummalgi pool veski ja 1920-ndatel pisike elektrijaam.

    Roosisaar

    1944. aastani oli siin kesklinn ja üks kahest peatänavast: Jõgeva maantee. Siit algas küüditatavate teekond kaugele. Tolleaegse Kaubasaare hoonestus hävis 1944. a. sõjatules. 2001. a. istutati saar roose täis. Suure silla juures on elektrijaama hoone. Silla teise otsa juures seisavad uhked punastest tellistest postimaja ja endine Leihbergi kaubamaja.

  10. Uus raamatukogu ja spordisaal

    Veski tänav (Selle tänava ääres on olnud 6 veskit) algab kohvik-külalistemajaga “Rivaal”. 2004. a. kevadel valmis Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu juurdeehitus, nii et praegu on see siin uusim ja moodsaim raamatukogu Eestis. Vana osa oli algselt ehitatud 1903. a. Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsile. PÜG territooriumil valmis 2005. a. kevadel võimas spordihoone.

    Vabadussammas ja ML “Estonia”

    mälestusmärk Lillemetsaks (mõisnik Lilienfeldi järgi) nimetatavas pargis asub Vabadussõjas langenutele pühendatud mälestusmärk “Puhkav sõdur” – algselt Voldemar Melliku valmistatud kuju 1924. aastast. Mälestusmärk taastati 1989. a. Jaak Soansi kavandi järgi. Mootorlaeval “Estonia” hukkunud põltsamaalaste ja humanitaarabi toonud rootslaste mälestuseks on Lillemetsas tagasihoidlik mälestusmärk.Jõe ääres asub linna supelrand – juba 1930-ndatel rajatud. Vanas rannahoones on aastaid tegutsenud “Ranna” restoran, praegu kasiino.

    PÜG

    Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 1.-6. klass õpivad 1934. a. valminud hoones ja selle juurdeehituses Lille tänaval, 1967. a. Veski tänava äärde ehitatud hoones on 7.-12. klass, kokku on õpilasi ca 1000. Gümnaasiumis õpetatakse alates 2004. a. sügisest süvendatult muusikat.

  11. Naistesaar

    Varem oli saar ainult naiste päralt, nüüd võivad kõik siia tulla.

  12. Uue-Põltsamaa mõis ja park

    1750-1920 on Uue-Põltsamaa olnud iseseisev mõis Lilienfeldi perekonna omanduses. 1920-1967 oli majas gümnaasium (keskkool). Alates 2004. a. on mõisal uus omanik. Pargis on säilinud regulaarne teedevõrgustik. Pargi nurgas on bioloogiaõpetaja Paul Pedoste 1925. a. rajatud botaanikaaed, milles püüab pilku eelkõige võõrpuude kollektsioon.

  13. Kirikumägi.

    Pisut eemal jõe kaldal asub küngas, kus 13. sajandist aastani 1600 seisis kirik. Üle jõe viis Kirikumäe sild, 1928. asutas August Parvei siin suure sae-, villa-, ja jahutööstuse, sildki sai tema nime. 1944. õhkulastud silla asemele rajati 2005-2006 meeleolukas rippsild. See on 18. sild linnas.

  14. Kuuse tänav

    Siin asub dr. Mai Saare ehitatud haigla, milles on sündinud enamik põltsamaalasi. Praegu elumaja.

  15. Staadion ja Lauluväljak

    Lauluväljakul peetakse suuremad rahvapeod.

  16. Sõpruse park

    Ants Paju ja “Hekto” klubi rajatud park, mille eesmärgiks oli ühendada eestlasi üle maailma – neid, kes viidi Siberisse, ja neid, kes põgenesid läände. Siia on puid istutanud mitmed presidendid, nõukogude kosmonaut, näitlejad, sportlased jne. 2004. a. suvel toimus rahvusvaheline graniitskulptuurifestival, mille käigus valminud taiesed on siin pargis.

  17. Roosiaed

    Rein ja Küllike Joosti asutatud rosaarium asub Pajusi pool linna servas ja sinna tuleks sõita. Üsna väikesel maa-alal kasvab roose ligikaudu 1000 erinevast sordist. On võimalus osta istikuid ja lõikelilli.